Muusika ettevõttes Eestis: litsents, tasud ja nõuded

Kuulamisõigus ei ole esitamisõigus

Voogedastusteenuse tellimus, videoplatvorm, ostetud CD või allalaaditud fail annavad teile õiguse muusikat kuulata, kuid mitte seda klientidele esitada. Levinud voogedastusteenuste kasutustingimused lubavad sisu kasutada ainult isiklikul ja mitteärilisel eesmärgil. Autoreid esindav organisatsioon märgib oma korduma kippuvates küsimustes, et ka tasuline ärikonto ei anna õigust muusikat ettevõttes avalikult kasutada. Ka seaduse vaba kasutamise erandid ei aita: fonogrammi ja esituse tasuta kasutamine isiklikeks vajadusteks on lubatud ainult siis, kui see ei taotle ärilisi eesmärke (§ 75 lõige 1 punkt 1).

Autoriõiguse seaduse järgi vajab luba ka see, kui muusikat esitatakse tehnilise vahendi abil üldsusele avatud kohas. Seega on avalik esitamine nii kõlaritest kostev esitusloend kui ka saalis mängiv raadio või teler, kui seda kuulevad kliendid. Sama kehtib teleteenuse või kaabellevi ärilepingu kohta: sideettevõttele makstav tasu ei hõlma muusika avaliku esitamise litsentsi. Luba peab olema olemas enne, kui muusika kõlama hakkab.

Mida ütleb autoriõiguse seadus

Põhiline õigusakt on autoriõiguse seadus. Selle § 13 lõike 1 punkti 7 kohaselt on autoril ainuõigus lubada oma teose avalikku esitamist nii elavas kui ka tehniliselt vahendatud ettekandes.

§ 13¹ lõige 2 sätestab, et teost võib avalikult esitada ainult siis, kui esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt enne esitamist loa ehk litsentsi. Lõike 3 järgi kehtib sama nõue, kui teost esitatakse tehnilise vahendi abil üldsusele avatud kohas, ning lõike 5 järgi ka siis, kui teos kõlab raadio või televisiooni vahendusel. Luba peab seega hankima ettevõte, kes muusika esitamist korraldab. Kui esitamist korraldab korraga mitu isikut, taotleb loa nende omavahelise kokkuleppe järgi üks neist.

Autor võib oma varalisi õigusi teostada ise või kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu (§ 13¹ lõige 1). Organisatsioonide tegevust reguleerib seaduse IX peatükk. Litsentsilepingu tingimused peavad põhinema objektiivsetel, võrdsetel ja ühtsetel alustel ning tariifide määramisel tuleb arvestada õiguste majanduslikku väärtust ja kasutamise laadi ning ulatust (§ 79¹¹). Kollektiivse esindamise organisatsioonide üle teeb riiklikku järelevalvet Patendiamet (§ 79²⁶). Patendiameti juures tegutseb autoriõiguse komisjon, mis lahendab autoriõigusega seotud vaidlusi poolte lepitamise kaudu (§ 87).

Kaks eri õigust, tavaliselt kaks luba

Salvestatud muusikal on kaks õiguste kihti. Esimene kuulub autoritele: heliloojale, sõnade autorile ja muusikakirjastusele. Teine kiht on autoriõigusega kaasnevad õigused, mis kuuluvad teose esitajatele (lauljad, muusikud) ja fonogrammitootjatele ehk salvestise tootjatele.

Esitajate ja tootjate kohta sätestab autoriõiguse seaduse § 72, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üldsusele suunamiseks, on esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Tasu maksab isik, kes fonogrammi üldsusele suunab, ja see jaguneb võrdselt esitaja ja tootja vahel, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Eestis litsentsitakse taustamuusikat praktikas kahest kohast. Autoreid esindav organisatsioon annab loa autorite teoste avalikuks esitamiseks. Esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad organisatsioonid pakuvad ühist litsentsi, mille tasu hõlmab nende esindatavate tootjate fonogramme koos neile salvestatud esitajate esitustega. Seetõttu vajab üldlevinud muusikat mängiv kohvik või kauplus enamasti kaht eraldi luba. Raadiojaama enda litsents katab saate edastamise, mitte selle esitamist teie ruumides; selleks on vaja eraldi luba (§ 13¹ lõiked 4 ja 5).

Millest tasu suurus sõltub

Tasud on kirjas organisatsioonide avaldatud tariifides ja erinevad tegevusalade kaupa. Peamised arvestusalused on järgmised:

• toitlustuskohtades külastajate istekohtade arv ning see, kas kõlab ainult taustamuusika või toimuvad ka diskorite esinemised, tantsuõhtud või elav muusika ja kui mitu korda nädalas; mõni tariif arvestab ka seda, kas muusika kõlab pärast keskööd;
• kauplustes, salongides ja teistes teeninduskohtades teenindusaluse pinna suurus ruutmeetrites, lisaks tasu väljapoole suunatud kõlarite eest;
• majutusettevõtetes tubade arv, eraldi ühisruumide ning tubades asuvate raadio- ja teleseadmete kohta, mõnel juhul ka asukoha piirkond;
• spordiklubides pinna suurus ning muusikale tugineva rühmatreeningu (aeroobika, spinning, tantsutunnid) puhul tundide arv kuus.

Olenevalt organisatsioonist arvestatakse tasu kuu või kvartali kaupa ning sellele lisandub käibemaks. Tariife vaadatakse regulaarselt üle ja mitme tegevusala määrad muutuvad uue aasta algusest, seega kontrollige kehtivaid määrasid alati organisatsioonide avaldatud tariifidest. Kuna autorite ning esitajate ja tootjate õigusi litsentsitakse eraldi, tuleb arvestada mõlema tasuga.

Autorite litsentsi saab sõlmida veebivormi ja digiallkirjaga; kui teie juures toimub elav muusika, tuleb esitada ka repertuaariaruanne. Esitajate ja tootjate ühist litsentsi saab vormistada nende ühises veebikeskkonnas või fonogrammide kasutamise lepinguga. Esitajate ja tootjate toitlustustariifi järgi ei sõltu tasu külastajate tegelikust arvust ega sellest, kas kliendid muusikat tegelikult tähele panid, ning tasumäärad on kogu Eestis ühesugused.

Mis juhtub litsentsita kasutamisel

Autoriõiguse seaduse § 81⁷ kohaselt võib õiguste omaja teose või kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral nõuda muu hulgas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist ning rikkumise kaudu saadu väljaandmist. Nende nõuete üksikasjad tulenevad võlaõigusseadusest. Teost loetakse autoriõigusega kaitstuks, kui seda välistavat ilmset asjaolu ei ole, ning vastupidist peab tõendama see, kes kaitset vaidlustab (§ 4 lõige 6).

Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada kasutajalt teavet teoste kasutamise kohta. Teave tuleb esitada hiljemalt 10 päeva jooksul pärast päringu saamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 79 lõige 2). Õiguste omajate õiguste ilmse rikkumise korral võib organisatsioon esindada kõiki õiguste omajaid ilma volituseta (§ 79 lõige 7).

Teatud juhtudel on rikkumine ka süütegu. Karistusseadustiku § 224¹ järgi on autori või kaasneva õiguse omaja varalise õiguse rikkumine varalise kasu saamise eesmärgil väärtegu, mille eest määratakse rahatrahv. § 223 käsitleb teose või kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslikku avalikku esitamist kutse- või majandustegevuses kuriteona juhul, kui saadud kasu või tekitatud kahju ületab seaduses määratud piiri. Lisaks näevad mõne organisatsiooni tariifitingimused ette kõrgema tasumäära juhuks, kui muusikat on kasutatud tasu maksmata.

Kuidas toimib otse litsentsitud kataloog

Autor ei pea oma õigusi teostama organisatsiooni kaudu, vaid võib anda loa ka ise (§ 13¹ lõige 1). Ka autoreid esindav organisatsioon märgib, et nende autorite teoseid, kes ei kuulu ühessegi organisatsiooni, tuleb litsentsida otse autoritelt. Otse litsentsitud kataloogi puhul on muusika loonud või selle õigused omandanud teenusepakkuja ise ning ta annab ettevõttele loa seda muusikat avalikult esitada.

Oluline on, et õigused oleksid tõesti pakkuja käes. Seaduse järgi ei saa õiguste omaja oma õigusi ise teostada ajal, kui neid teostab kollektiivse esindamise organisatsioon (§ 79 lõige 5). Seepärast tasub küsida, kas kataloogi autorid, esitajad ja tootjad on oma õigused mõnele organisatsioonile volitanud.

Otse litsentsitud kataloogi litsents katab ainult selle kataloogi muusikat. See ei hõlma raadiot, telerit, elavat muusikat, diskorite esinemisi ega teie enda esitusloendeid voogedastusteenustest. Kui need kõlavad samas kohas, vajavad need eraldi luba.

Esitajate ja fonogrammitootjate õigus õiglasele tasule (§ 72) tuleneb seadusest ja kuulub konkreetse salvestise esitajale ning tootjale. Seadus ei loe seda nende juhtude hulka, mille puhul on õiguste teostamine organisatsiooni kaudu kohustuslik (§ 79 lõige 3). Küsige iga muusikapakkuja käest, kes on salvestiste tootja ja esitaja ning kuidas on õiglase tasu küsimus lahendatud.

Hoidke litsentsidokument alles ja käepärast. Kui organisatsioon küsib teavet kasutatava muusika kohta, näitab dokument, millist kataloogi te kasutate ja millise õiguse alusel. Kui kasutate mitut muusikaallikat, hoidke iga litsentsi eraldi ja pange kirja, millises tsoonis millist muusikat mängitakse.

Mublic: taustamuusika koos litsentsiga

Mublic on taustamuusika teenus kohvikutele, restoranidele, kauplustele, hotellidele ja spordiklubidele. Kataloogi on tootnud Mublic ning see ei kuulu ühegi kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari. Litsents on abonemendi hinnas ja iga koha kohta väljastatakse litsentsidokument, mille kehtivust saab kontrollida QR-koodi abil.

Litsents hõlmab ainult Mublicu kataloogi. Kui teie juures mängib ka raadio, teler, elav muusika või mõni muu muusikateenus, jääb see litsentsi ulatusest välja. Esitajate ja tootjate õigusi puudutavatele küsimustele vastame enne lepingu sõlmimist.

• Õhkkond muutub vastavalt teie tegevusalale ja kellaajale.
• Igas tsoonis, näiteks saalis või terrassil, saab mängida eraldi muusikat oma mängijaga.
• Kui internetiühendus katkeb, jätkub esitus varem allalaaditud lugudega.
• Teadaanded klientidele saab lisada muusika vahele.
• Seitsmepäevane prooviperiood ei nõua maksekaarti. Proovi ajal litsentsidokumenti ei väljastata; see väljastatakse tasulise abonemendiga.

Vaadake hindu, alustage prooviperioodi või vormistage abonement.